Mis siin ikka kokku võtta. Jääb üle vaid sõpru tänada suurepärase seltskonna, toimiva meeskonna ning toredate hetkede eest!
Olen väga rahul!
Olen väga rahul!
05 november 2009
20 oktoober 2009
15.09.2009 (15 päev, 15 km)
Huvitav numbrite jada: viieteistkümnes kuupäev, viieteistkümnes päev, viisteist kilomeetrit.
Viimane päev. Mind teevad matkade lõpud alati omamoodi nukraks, samas on sees rõõmus ootus- ja kohtumisärevus reaalse maailmaga. Erinevate tunnete magus-kibe segu.
Viimane selle aasta ujumine meres, asjad kokku ning rattapoodi. Kastid saime kätte, lammutasime samas koheselt laiali ning voltisime piisavalt kokku, et mahutada Priidu pakikale. Nizza linna tänavate postid olid paigutatud just meie kastide järgi. Priit sai hõlpsalt neist mööda laveeritud ning igasuguse vahejuhtumita jõudsime lennujaama.
Ahjaa, Raul oli vahepeal meist eraldunud ning suundus matkapoodi. Peale pikka seiklemist jõudis ta meie juurde lennujaama. Rattad lammutasime laiali lennujaama ukse ees varju all. Üks pisike detail veel. Kui olime kõik kokku saanud, hakkas õues sadama, mis lõpuks läks üle korralikuks äikesevihmaks. Olime valinud parima aja lahkumiseks. Va see, et meie lendu lükati korduvalt edasi. Algselt pidime väljuma kell 14:05, kuid reaalselt saime minema kell pool neli. Läks isegi hästi.
Raul andis jooksvalt info edasi bussijuhile, kes tuli meile Riiga vastu. Pidi teine pikalt meid ootama. Peale Riiat vajusin sügavasse unne, magasin Eesti piiri kah maha. Tallinnasse jõudsime sügaval ööajal. Priidu õuel jagasime varanatukese laiali ja iga mats suundus oma koju.
Padi, oma padi, mõtelge!
Viimane päev. Mind teevad matkade lõpud alati omamoodi nukraks, samas on sees rõõmus ootus- ja kohtumisärevus reaalse maailmaga. Erinevate tunnete magus-kibe segu.
Viimane selle aasta ujumine meres, asjad kokku ning rattapoodi. Kastid saime kätte, lammutasime samas koheselt laiali ning voltisime piisavalt kokku, et mahutada Priidu pakikale. Nizza linna tänavate postid olid paigutatud just meie kastide järgi. Priit sai hõlpsalt neist mööda laveeritud ning igasuguse vahejuhtumita jõudsime lennujaama.
Ahjaa, Raul oli vahepeal meist eraldunud ning suundus matkapoodi. Peale pikka seiklemist jõudis ta meie juurde lennujaama. Rattad lammutasime laiali lennujaama ukse ees varju all. Üks pisike detail veel. Kui olime kõik kokku saanud, hakkas õues sadama, mis lõpuks läks üle korralikuks äikesevihmaks. Olime valinud parima aja lahkumiseks. Va see, et meie lendu lükati korduvalt edasi. Algselt pidime väljuma kell 14:05, kuid reaalselt saime minema kell pool neli. Läks isegi hästi.
Raul andis jooksvalt info edasi bussijuhile, kes tuli meile Riiga vastu. Pidi teine pikalt meid ootama. Peale Riiat vajusin sügavasse unne, magasin Eesti piiri kah maha. Tallinnasse jõudsime sügaval ööajal. Priidu õuel jagasime varanatukese laiali ja iga mats suundus oma koju.
Padi, oma padi, mõtelge!
Tellimine:
Postitused (Atom)
